Kriisivaru: mida ja kui palju varuda seitsmeks päevaks

Kriisivaru: mida ja kui palju varuda seitsmeks päevaks

Päästeamet soovitab, et iga majapidamine saaks hädaolukorras hakkama vähemalt seitse päeva ilma kõrvalise abita. See tähendab olukorda, kus elekter, vesi või küte on katkenud, poed on suletud ja abi jõuab kohale alles mõne aja pärast. Mida suurem on kriis, seda kauem see võtab.

Varasemalt räägiti sageli 72 tunnist, kuid praegune soovitus on olla valmis vähemalt nädala pikkuseks kriisiks / katkestuseks seoses tavapärase elukorraga. Hea uudis on see, et nädala varu kokkupanek ei ole keeruline ega kallis, kui tead, millest alustada. Siin on praktiline nimekiri.

Vesi: kolm liitrit inimese kohta päevas

Ilma veeta ei saa keegi hakkama. Päästeamet soovitab arvestada kolm liitrit inimese kohta päevas: kaks liitrit joomiseks ja ühe toidu valmistamiseks. Nädalaks teeb see 21 liitrit inimese kohta ja neljaliikmelisele perele 84 liitrit.

Hoia vett suletud anumates pimedas ja jahedas kohas. Poest ostetud pudelivesi säilib pakendil märgitud kuupäevani. Kraanist täidetud vett tasub regulaarselt vahetada.

Toit: mida varusse panna

Hea kriisivaru toit vastab neljale tingimusele:

• ei vaja külmikut,
• valmib kiiresti või on kohe söödav,
• säilib pikalt,
• on selline, mida sööd ka tavaolukorras.

Viimane on tähtsam, kui esmapilgul tundub. Kui varu koosneb toitudest, mida keegi peres ei söö, jääb see keldrisse seisma ja aegub.

Varusse sobivad näiteks konservid ja purgisupid, pasta, riis ja tangud, kuivikud ja näkileib, pähklid, kuivatatud puuviljad ja šokolaad ning pika säilivusajaga valmistoidud.

Kui palju toitu on vaja

Arvesta kolm söögikorda inimese kohta päevas. Seitsme päeva jaoks teeb see 21 söögikorda inimese kohta.

Täiskasvanu vajab päevas umbes 2 000 kuni 2 500 kalorit, füüsilise pingutuse korral rohkem. Kriisiolukorras kulub energiat sageli tavapärasest rohkem, sest sooja hoidmine ja argiste asjade korraldamine nõuab jõudu.

Kuidas süüa teha ilma elektrita

See on koht, kus paljud toiduvarud läbi kukuvad. Kui toit vajab keetmist, aga elektrit ei ole, ei ole sellest varust suurt kasu.

Päästeamet soovitab muretseda matkapriimuse või gaasigrilli koos kütusevaruga, et varutud toidust saaks sooja sööki teha ka elektrita. Teine võimalus on varuda toitu, mis on kohe söödav või valmib lihtsalt kuuma veega.

Kuivatatud valmistoit on siin eriti praktiline: vala pakki kuum vesi, oota 10 kuni 15 minutit ja söö otse pakendist. Nõusid pesta ei ole vaja, mis on oluline, kui vett on piiratud koguses.

Mida vältida

• Toitu, mis vajab külmikut. Elektrikatkestuse korral rikneb see esimesena.
• Toitu, mis vajab pikka keetmist. See kulutab kütust ja vett.
• Ainult ühte toiduliiki. Nädal ainult konservidel on raske nii kehale kui meelele.
• Toitu, mida keegi ei söö. See aegub ja läheb raisku.

Kuidas varu hoida

Hoia toitu jahedas, kuivas ja pimedas kohas. Vaata varu kord aastas üle ja kontrolli säilivuskuupäevi.

Kõige lihtsam viis varu värskena hoida on seda igapäevaselt kasutada: söö vanemad tooted ära ja asenda need uutega. Nii ei lähe midagi raisku ja varu on alati kasutuskõlblik. Pika säilivusajaga toit teeb selle lihtsamaks, sest kui toode säilib aastaid, ei pea varu pidevalt uuendama.

Kontrollnimekiri

• Vesi, 21 liitrit inimese kohta
• Toit, 21 söögikorda inimese kohta
• Võimalus teha sooja sööki ilma elektrita
• Taskulamp ja lisapatareid
• Patareidega raadio
• Laetud akupank
• Esmaabivahendid ja vajalikud ravimid
• Sularaha
• Hügieenitarbed

Kuidas alustada

Kui soovid varu kokku panna ühe korraga, on nädalane toidupakk mõeldud täpselt selleks. Pakis on 21 valmis toidukorda ehk ühe inimese seitsme päeva vajadus, täpselt nii palju, kui Päästeamet soovitab. Pakis olevad pearoad säilivad 5 aastat, ei vaja külmikut ja valmivad kuuma veega.

Vaata nädalast toidupakki või kogu kriisivaru valikut. Välitingimustesse ja matkale sobivad ka MRE toidupakid.

Allikas: Päästeamet, kriisiks valmistumise soovitused. Täpsem info olevalmis.ee.